Heino Laivar blogib

6.päev

Hommikusel loendusel fikseeriti täna 4 musketäri, kes täis treeningutahet. Otsustasime teha veidi lühema rattapäeva, et õhtul kerge jooksutreeningu läbida jõuaks. Sestap oli hea mõte tegeleda ronimisega. Leidsime kaardilt Autuni kandi oma veidi suuremate küngastega kus seni müranud oleme. Sõitsime oma bussiga Autunini (35 km-i Beaunest läänes), parkisime nisupõllu veerele ja vaatasime ühe suurema künka poole. Alustasime ca. 350 m pealt vaikset kerimist ülespoole, veidi allapoole, siis ülespoole veel ja veidi veel ja veel...kuni jõudsime ca. 900 m kõrgusele merepinnast. Sealt 15 km-i tagasi alla bussini läks ühe valuga. Teekatted olid tänastel laskumistel üpris kehvad, millest tulenevalt viletsama laskumistehnika valdajad (nt. I.H.) kannatasid tõsise vibratsioonitõve all. Mitte vähetähtis polnud fakt, et läbisime kahel korral lõike (nii tõuse kui laskumisi) Tour de France 2007 a. 12. juuli etapist Chablis-Autun. Tänane tööpäev ratta seljas võeti kokku nii: 2h 55 min., 76 km-i ja 1000 tõusumeetrit. Jalg sai päris pehmeks ja minu istmik ei tervita enam üldse sadulat kui nad kohtuvad. Pühapäevase Tartu Jooksumaratoni meenudes toimus õhtune lühike jooksutreening (8 km-i/40 min.) ümber viinamarjapõldude. Kohale ilmusid Rait ja mina. Ei olnud üldse nii hull, kuid pulss oli üleval. Nautisin seda juba teadmises, et minu jaoks on treeninglaager läbi. Õhtul einestasime Beaune lähedal Mersault village keskväljaku äärses restoranis – seekord oli valik eeskujulik. Toit läks taas nagu Keresele.

Homme sõidan rongiga Lyoni väikevenda vaatama, kes seal ülikoolipinki nühib. Muuseas, läheme vist ka FC Lyon Olympique mängu vaatama. Neljapäeval Lyonist T.G.V.-ga (500 km-i 2h ja 15 min.) otse Charles de Gaulle´le ja koju tagasi. 3 musketäri teevad veel homme korraliku treeningu ja lähevad parimaid veine otse chateau´dest kaasa haarama. Tsiteerin lõpetuseks musketär Marguse parasiitfraasi: „Ei, kõik on väga lahe!“.

# posted by Ivar @ 1:03 AM 1 comments

5.päev

Täna ei olnud kellelgi sünnipäeva. Täna oli viimane kogu grupi treening, sest Tõnu ja Kristo põrutasid õhtupoolikul tagasi Londooni. Samas ei olnud treening täielik, sest Alar võttis päeva vabaks, et end koguda viimasteks päevadeks. Võtsime suuna Beaunest suuremat teed mööda välja edela poole. Mingil hetkel pöörasime villagede peale küngaste vahele. Saime nautida pikki kerivaid tõuse ja tuuliseid künkaotsi. Saime ka 1km-isel lõigul rügada üles 13%-sest tõusust – minu 11/23-se kassettiga (kes teab, millest jutt, see teab...) oli see paras valu minu...jalgades. Tööpäeva pikkuseks mõõdeti 4 h, 103 km-i, 1290 meetrit tõusu. Jõudsime tagasi pärastlõunal nagu ikka, kiired protseduurid, einestamine päikesepaistel, kerge töö või puhkepaus ja õhtustamine linnas. Tänane restoranivalik ei olnud kõige õnnestunum. Toit ei läinud nagu Keresele.

# posted by Ivar @ 1:02 AM 0 comments

Täna on jälle sünipäev – Marguse sünnipäev! Seda tähistame juba uues linnas, Beaunes – karavan on liikunud veidi lõunapoole ning pidama jäänud Alesia hotelli 5 min. jalutuskäigu kaugusel Beaune kesklinnast. Enne keskpäeva käisime treeningul Beaune tagustel küngastel – tõusu oli täna vähem (715 tõusumeetrit) ning rohkem ühtlast grupisõitu ja parasjagu huumorit – kokku 3 tunni jagu ja 81 km-i. Avanesid ka idüllilised vaated, mille taustal poseerisime fotoaparaadi rõõmuks. Paraku ei saa tehtud fotosid koos jutuga üles riputada, sest tõsifotograaf Marguse masin teeb ülisuured algfailid, mida ta siis oma käe järgi Eestis töötlema hakkab – tal hobi selline. Tagasitulles einestasime hotelli aianurgas kuuma päikese käes – täna oli nutti kõigil enne sõitu ennast korralikult päikesekreemiga sisse määrida. Õhtul liikusime suviselt sumedas kesklinnas peatudes nii õllekohvikus, söögikohas kui kokteilibaaris – keskmine neist ei jätnud elamust – mujal oli hea olla ning Marguse sünnipäeva väärikalt tähistada (kes veini, kes jäätisekokteiliga).

# posted by Ivar @ 1:27 AM 0 comments

Täna on sünnipäev – Alari sünnipäev! Sellekohase info poetab ta alles pärast treeningut kui minu rattakasti peal head-paremat maitseme oma toaukse ees põllu serval muru peal. Samas võtame ka kerge päikesevanni. Kuna hommikul hoidsime päikesekreemiga kokku, siis käed punetavad nagu Ida-Euroopa turistile kohane. Treeningul käisime ülalpool Dijoni – seal oli veidi teistmoodi. Tõusud laugemad ja pikemad ning laskumised pikad ja kiiremad. Trajektoor sai valitud veidi rahulikum, rohkem mööda orge ja rapsipõldude vahel kulgev. Ilm on rattasõiduks super – mitte liiga palav ning suhteliselt tuulevaikne. Tööpäev 4 tundi, 105 km-i ja 1250 tõusumeetrit. Puhkame veidi ja siis taas ennast laadima. Toit läheb ilmselt taas nagu Keresele.

# posted by Ivar @ 1:26 AM 0 comments

Hommikusöök hotellis on ebaprantslaslikult rikkalik, sest kõht sai korralikult täidetud (ainult lihatooted pole hommikusöögi listi pääsenud). Londonlased saabusid Dijonist ratastel ning väge täis olles kihutati meid kiiremas korras treeningule. Tänane teekond viis Beaune regiooni küngastele, mida tuli võtta korduvalt (kokku 1390 tõusumeetrit). Samuti tuli taas harjuda mäest 60-ga „alla kukkuma“ ja kurvides õiget pidurdamisnurka valima (laskumises olen selgelt kõige ebapädevam, mujal saan hakkama). Tempo oli mõistlik ja jõukohane, paar kerget pausi ning 4,5 tunnine treening ja 118 km-i seljatatud. Korralikule päevatööle järgnes marché külastus ja teenitud õhtueine Beaune priimas restoranis, milleni jõudsime ühe uhke veinikeldri suunamisega. 4-käiguline õhtusöök võttis oma aja ja energia. Madame ettekandja oli meist selgelt häiritud üha enam ja enam, põhjus jäigi mõistmata. Toit läks taas nagu Keresele.

# posted by Ivar @ 1:25 AM 0 comments

Äratus Tallinnas kell 04.10. Kell 09.40 Pariisis. Kohalejõudnud: Rait (analüütik/sportlane), Alar (strateegiline finantsist/elav encyclopedia britannica), Margus (elektrijuht), ma kah. Rattakastidega on alati palju põnevam reisida kui ilma, sest põnevus rataste jõudmise osas sinuga samasse sihtkohta püsib lõpuni. Seekord tulid rattad üllatuslikult läbi pagasilindi ja kiiremini kui muu pööbel oma kraami näha sai. Küll aga AVISe asjaajamine lennujaamas tuletas selgelt meelde, et oleme Prantsusmaal. Lubatud 15 min. venitamise järel enam kui tunniks, oleme oma Opel Vivaros ja teel Burgundiasse Dijoni (dišon) (ca.320 km). Kohe näha, et oleme proletaristlik-sotsialistlikus riigis, hästi palju inimesi on liikvel – 1.mai - Suur Töörahva püha! Hilisel pärastlõunal saabume Dijoni lähistele Couchey´sse (kuššii) – teeäärsesse üldmuljelt viisakasse justnagu rekkameeste hotelli. Rataste kokkupanemine käib Raidul kibedasti, teised noored konstruktorid nuputavad veidi kauem. Seejärel kohe proloogile kohaliku profiiliga tutvuma. Veidi segadust erinevate teeotste valikul ja timmimata rataste raginat ning veendusime, et toimetame päris kaunis regioonis – korralik L-Eesti kuppelmaastik kuubis. 52 km-i soojendust tekitas tugeva söögiisu ja unejanu. Hiline õhtusöök Dijonis läks nagu Keresele.

# posted by Ivar @ 12:28 AM 0 comments