Heino Laivar blogib

Viimasel treeningpäeval toimus pikem uisutehnika treening ja lühike klassikatehnika jalutuskäik. Hommikune uisutehnika treening oli tõusuderohke ja värske lume tõttu päris raske – üritasin läbi sõita erinevad rajad, mida olime proovinud ja ka ülemise 8 km-ise ringi ümber mäe. See kulgeb päris kõrgelt ja sealt avanevad selge ilmaga vägevad vaated tundramaastikule- täna oli keskpäeva paiku selge, päike valgustas terava nurga alt puudelatvasid kõrgematel kohtadel ja suuremaid tundrakünkaid. Muonio-tagused kõrgemad lumivalged mäed kriiskasid silma sügavsinise arktilise taeva taustal, mis oli justkui ainult nende kohale riputatud. Häirivaid turiste suusarajal eriti ei kohanud, mõned neist olid küll suusad alla pannud, aga eelistasid siiski rajal liikuda jalutades suusad ja kepid käevangus. Noored Norra laskesuusatajad tegid ilmselt kontrolltreeningut, tulistamine käis ja suusatati võistlustempos.

Lõunasöögijärgne uinak oli väga magus – tundub, et treeningnädal on ikka korralikult võhmale võtnud. Õhtune treening võis olla vaid rahulik jalutuskäik värskes õhus. Seejärel sai suusad pandud parafiini alla ja kotti Eesti talve ootama. 25 ½ treeningtunniga sai kogutud 330 suusakilomeetrit, Teedul esimese treeningnädala kohta ligikaudu samapalju ja Rannaril vastavad näitajad ulmelised 39 tundi ja 520 km-i.

Tagasisõit oli kõrvalistujana ikka päris nüri – pühapäeva hommikul 8.15 alustasime ja kell 03.00 öösel Tartus. Päevakilometraaž kokku 1250 km-i. Ilmselt autoga nüüd järgmisel korral ei läheks, ehk kunagi hiljem kui see kogemus meelest läinud. Kuluefektiivsus on küll märgatav, kuid enesetunne väärib kah enamat. Tere, paduvihmane Eesti sügis/talv!

Kui külmetab veidi, siis on teisel pool mäge oluliselt kargem kui siinpool. Täna hommikul oli möki juures -3 ja teisel pool -10. Selle arvestusega peab ka määrima ja riietuma, muidu võib tulla ette ebameeldivusi. Ilm oli suhteliselt kena, õhtupoolikul hakkas taas lund sadama. Hommikune treening nägi ette pika klassikatreeningu ning tabavaks määrimiseks oli vaja taas oletusi teha. 4- variant õnnestus esimesel korral ja vaid treeningu viimases kolmandikus kui teekond möki juurest mööda viis panin juurde, seekord mitte nii õnnestunult. Klassikaga on ikka kõigil veel tegu – nii määrimise kui sõidutunnetuse tabamisega – alles tänase treeningu päris lõpus hakkasin tunnetama, et suudan automatiseerida õigemaid liigutusi. Oli päris raske. Kasutan nüüd pikematel treeningutel igavuse peletamiseks mobla-raadiot, kuid kuna teisele poole küngast selle talutava raadiojaama lained ei ulatu, siis pool ringi kuulan lahedat sahinat ja vaatan lihtsalt idülli ümberringi.

Huvitav, kas kõikidel 10-aastastel tänapäeva lastel diagnoositakse hüperaktiivsus-positiivne? Meil on siin üks näide Voltsi näol, kes vaatamata kahele või kolmele (käib ka ujumas mõnikord) treeningule päevas tiirutab ringi nagu perpetum mobile. Vahepeal süveneb ta küll arvutisse või juturaamatu juurde, kuid tähelepanu ei kaota ta hetkekski. Jõulukuuse pirnid võiks küll tema generaatoriga ära valgustada. Õnneks on olemas E-kool, millega teda ohjeldatatakse. Uskumatu tegelane:). Tegemist on muide ka nüüdisaegse ENSV omaealiste tippu kuuluva suusatajaga.

Vahepeal õnnestus käia Muonios veidi määrdevarusid täiendamas kohalikus Urheilu kauppas. Igal sammul on aru saada, et homsest läheb siin lahti hooaeg – eelkõige kajastub see nõlvade ettevalmistamises, kelkude, saanidega, tulede, lõkete, jpm. valmispanekus ja esimeste bussitäite saabumises- homme tuleb ilmselt ka palju soomlasi, sest saabuv nädal neil ju Iseseisvuspäeva nädal ja siis keegi tööd ei tee. Siin on juba parasjagu sakslasi ja inglasi, kuid lugesime lehest, et detsembri jooksul pidi Kittilä (suurim põhjapoolseim lennuväli – siit ca. 80 km.) lennuväljale maanduma kokku 160 lennukit (neist 20 Venest, põhiliselt küll Inglismaalt ja Saksamaalt) lumehuvilistega, kes mööd Lapimaa keskusi laiali hargnevad. Nende jaoks on see elu siin ikka täielik eksootika – nad pannakse ühtmoodi riidesse ja siis neid kelgutatakse mäest alla. Julgemad viiakse isegi mootorsaanisafariteleJ. Õnneks ei ole karta, et nad elu suusaradadel segama hakkaksid – metsa nad ei julgeks omapäi tulla, kindlasti mitte.

Kuigi Teedu kahenädalane treeningkava nägi õhtul ette puhkust (kuna päevane treening oli pikk), siis ma oma nädalase arvestuse kontekstis seda vajalikuks ei pidanud. Asendasin selle lühikese uisutreeninguga, mis oli suhteliselt aktiivne, kuigi vaid 15 km-i. Rannar mõistagi ei tunne sõna puhkus, selle tavatähenduses – temal saab homme igal juhul 500 km-i täis (!-üks nädal- olen kindel, et kõigil A-koondise liikmetel ei ole sellist mahukoormust). Ma ole kindel kui tervislik see tema jaoks on, aga võib-olla ta ongi rauast.

Homme on viimane treeningpäev ja tundub, et sellest piisab selleks korraks küll.